Unistused on selleks, et neid ellu viia. Nii, et Antarktika ja pingviinid - siit ma tulen!
Lähen ikka juba mulle tuttavaks saanud GAdventure kaudu. Neil nüüd uus laev ka, peaks 128 turisti mahutama. Tundub väike ja see Drake väina ületamine on ikkagist hirmutav.
Reisikava on selline:09.11 -> lennud Tallinn - Frankfurt - Buenos Aires
10.11 -> Buenos Aireses (lennujaama vahetus, pean sinna ise orienteeruma) - Ushuaia
11.11-12.11 -> Ushuaias
13.11-23.11 -> Ushuaia - Antarktika - Ushuaia
24.11 -> lendud Ushuaia - Buenos Aires - Frankfurt - Tallinn
![]() |
| selline rõõmsameelne giid oli vastas (tema taga on juhuslikult pildile jäänud ka see ehmatunud näoga poiss) |
12.11
Ega ma palju magada ei saanud, sest mu toakaaslane norskab väga kõvasti. Lõpuks olin sunnitud oma mürasummutavad kõrvaklapid pähe panema. Need aitavad väga hästi, aga kole ebamugav on magada. Ehk paar tundi ikka sain magada. Kella 8ks pidime pagasi koos oma nimega alla viima ja siis vaba aeg. Check-out oli 10 ja siis läksin linna peale jalutama. Ilm on siin väga kiirelt muutuv, aga mul oli kogu praegune varustus seljas, nii et päris mugav. Lõunaks võtsin kanasalati ja kohvi.
Jalutasin hotelli tagasi ja juba sain pardakaardi, ilusti minu nimi, kajuti number ja päästepaadi number peale trükitud. Jalutame (poiss GAdventure lipuga ees) koos sadamasse, seal ootavad meid bussid. Laeva peale ise jalutada ei tohi, sest kai peal on kaks piirikontrolli.
Kohvrid on juba kajuti ukse taha viidud, toas ootas mind ekspeditsiooni parka (selle saame endale), GAdventure veepudel, kummikud, tervituskaart ja pudel punast veini.
Kohe on ka tervitusjoogi-söögi aeg. Tutvustatakse meeskonda, räägitakse reisist ja laeva reeglitest üldiselt. Ilm pidavat järgmised 2 päeva rahulik olema, aga see võib ka iga hetk muutuda. Kohe peaks ka päästeõppus tulema. Signaali kuuldes tuleb kajutist kaasa haarata päästevest, soojad riided ja minna oma kogunemiskohta. Seal siis näidatakse, kuidas päästevest selga käib, peame kõik endale vestid selga ajama ja päästepaadi juurde minema. Sellega õppus lõppes. Pidime vesti uuesti kokku pakkima ja kajutis kappi tagasi panema. Juba oligi õhtusöögi aeg. Pärast seda võis vajadusel oma kummikuid või parkat vahetama minna. Olin tellinud endale M suuruses parka, mõõdud olid kodukal kirjas. Aga no ma sellesse upun ära, nii et vahetasin S suuruse vastu. Wifi on ka saadaval, võtsin 2Gb/40USD. Arveldamine käib kuidagi nii, et saad oma kajutikaardi peale panna ja lahkudes maksad kogu oma arve. Väga mõistlik, siis ei pea nendega sahmima. Kajutiuksed lukku ei käi, aga kapis on olemas seif, kuhu väärtuslikud asjad paigutada. Kajutis on ka telekas, kus kanal nr 6 pealt näha päevakava ja tegevusi. Neli kanalit on filmidega, mis on ilusti inglise keeles. Miski kanal pidi näitama laeva ees otsas olevat kaamerapilti.
![]() |
| Mullivann |
Ajan
endale parka selga ja lähen ülemisele tekile päikseloojangut vaatama. Pidime ka
pingviinide saarest mööduma, aga selleks ajaks on juba nii pime, et me pingviine
ei näe.
Kajutisse jõudes avan veini, pakun
seda ka Julesile, aga ta loobub, pidavat mingeid kangeid ravimeid võtma.
Pealegi tal kõrva taha määrimiseks mingi udupeen geel, mis pidavat aitama merehaiguse
vastu.
Tahtsin veel oma kohvri voodi alla
suruda, miskit jääb nagu ette. Leidsin sealt selle punase veeülikonna. Sama,
mille Carlos (insener Hispaaniast) endaga päästeõppusele kaasa vedas ja ta oli
ka ainus, kes endale päästevesti juba kajutis selga ajas. Õnneks natuke sättimist
ja kohver mahub ka ilusti voodi alla.
13.11
Öö möödus suhteliselt rahulikult, enamus aega magasin (klapid küll peas). Vahepeal võtsin kapist endale lisateki ja padja. Laev müriseb, koliseb ja kajutinaaber Jules norskab veel sellest mürast üle. Enne hommikusööki lähen oma kohvitassiga kuuma vee jahile. Laev juba kõigub korralikult ja täis kohvitassiga on küllaltki keeruline laua juurde liikuda. Eks läheb veel aega selle kõikumisega harjumiseks. Hommikusöök on väga korralik: puuviljad, müsli, jogurt, saiakesed, sooja sööki on ka, aga sinna leti juurde ma ei läinud. Kajutisse tagasi minnes on Jules juba teki all, tal süda paha ja oli veel kõrva taha seda geeli pannud, proovib nüüd natuke magada, ehk hakkab parem. Ma ka pikutan veits, nii et esimese loengu - “Miks liustiku jää sinist värvi on?” – magan maha. Aga kell 10 algavale binokli kasutamise workshop ja linnuvaatlusele jõuan ilusti. Haaran ka oma binokli kaasa. Seal siis õpetatakse, kuidas enda järgi binoklit sättida ja mida jälgida. Kuna minu (õigemini Kadri isa) binokli peale on veel kirjutatud “Made in USSR”, siis need digitaalsed vigurid puuduvad. Näen sellega väga hästi, ühtegi nuppu keerama ei pea. Albatrossid lendavad kogu aeg laeva taga, linnuteadlane Kevin teatas, et 4 liiki erinevat albatrosse nägime täna. Väiksemaid linde oli ka.
![]() |
| Linnumees Kevin |
Kohe vaatlusele järgnes loeng
pingviinidest. Kevin rääkis, keda kohata võime ja kuidas käituda. Päris huvitav
loeng, kuigi nii mõnigi mu kõrval tukastas. Endalgi tuli hull uni peale, soe
ruum ja vaikselt kõigutab. Kohe edasi järgnes lõunasöök, jällegi, kõik valikud
olemas.
Läksin veel loengut kuulama teemal
“Once upon the Ice”. Meru rääkis Antarktika avastamisest pikalt-laialt. Veerand
kuulajatest magasid. Kuidagi on nii, et kõht on täis, soe ja siis vaikselt
loksuv laev. Kohe sellele järgnes kohustuslik infotund telkijatele. Matt on
meie laagrijuht. Nii palju jäi meelde, et kokku on 30 telki ja 60 inimest. 5
inimest on veel ootelistis. Igaüks saame magamiskoti, mati, telk kahe peale,
padi tuleb ise teha olemasolevatest asjadest. Laevalt patja kaasa võtta ei
tohi. Tuli täita veel mingi dokument, ega ma väga seda lugeda ei viitsinud, aga
lõpus tuli lauanaabril (suvaline inimene, kes parasjagu su kõrval istus), see
allkirjastada. Matt rääkis meile reeglitest. Võib-olla juba kahe-kolme päeva
pärast toimub telkimine, aga see oleneb kõik ilmastikuoludest. Telgikaaslase
sai ise valida ja mu kõrval seisis Franzesica, kes oli ka üksi. Nii, et oleme
siis telgikaaslased ja grupis A. Näidati ka, kuidas telki püstitada, aga kas
see nüüd mul kolme päeva pärast meeles on… vaevalt. Õnneks on Matt ja Vanessa
kohapeal abistamas. Ilmaprognoos on praegu väga hea, näitab -4⁰C. Üldse on
praeguseni ilmaga vedanud. Drake väin on juba poole peal ja hetkel lained 2-3m,
keeruliseks pidavat minema kui on vähemalt 10m.
Telkimise infotunni lõpus pakuti veel
võileibu ja kooki. Järgnes esimene osa loengust teemal delfiinid ja vaalad.
John seletas kuidas neid eristada ja mida jälgida, ega mul eriti midagi meelde
ei jäänud. Suur võimalus on paljusid neist näha selle reisi jooksul. Natuke vaba
aega ja juba kella 18st on kapteni kõne ja reisi ametliku alguse tähistamine.
Saime kõik suupisteid ja pokaali vahuveini. Räägiti veel homsest kavast. Meie
reis siiani on kulgenud suurepärase ilmaga ja olema oma graafikust ees. Nii, et
homme juba toimub esimene maale minek. Eesmärgiks on minna Pingviinide saarele.
Aga täpsemad juhised riietuse ja muude värkida kohta saame homme hommikul. Kuna
kõik korraga ei saa minna, siis jaotatakse meid nelja gruppi. Registratuuris pidavat
ennast kirja saama panna. Lähen siis sinna ja satun sellesse gruppi, mis homme
peaks esimesena maale minema, ehk olen siis grupp Albatross kuni reisi lõpuni. Gruppide
minekud roteeruvad, nii et järgmine kord läheme teisene jne. Õhtusöök seekord
polegi rootsilaud, vaid menüüst saab tellida. Satun väga toredasse seltskonda
ja aeg möödub kiirelt. Korra pärast sööki käisin veel tekil jalutamas, aga suht
külmaks on läinud. Baaris pidi esinema kitarriga mees, aga minu jaks on
tänaseks otsas. Liiga palju loenguid ja infot. Nad ütlesid ka, et kuna oleme
ajakavast ees, siis nad pidid ajakava kokku suruma, et jõuaks enne kohale jõudmist
vajalikud teadmised meile jagada.
14.11
Nüüd on ikkagi tuul tõusnud, kõigutab palju rohkem, meri tundub ka aknale palju lähemal olevat ja vett pritsib vastu akent. Dushi all tuleb ka käia nii nagu oleks surfilaua peal. Sööma minnes pole ikka veel suutnud harjuda, et toolid on ketiga põranda küljes. Endiselt kõik ragistavad nendega, mina kaasaarvatud. 9:15 on juba kohustuslik infotund kõigile, kes lähevad Zodiacile (paadiga maale). Peame oma kohaloleku kaardiga registreerima. Räägitakse ära kogu vajaminev info, mida on ikka päris palju. Pärast seda tuleb kajutist tuua: veekindlad püksid, kindad, müts, sall, seljakott puhastamiseks. Pidin oma mütsilt karvase tuti eemaldama. Õnneks see ainult üks õmblus. Kummikud desinfitseeriti. Registreerisid oma kaardi, et oled turvakontrolli läbinud. Kuna polnud teadlik, et püksid peavad kummikute peale minema, siis need praegused on natuke suured mulle. Lähen siis uuesti kummikuid vahetama. Matt otsib mulle väiksemad kummikud nr 39,5. Need sobivad väga hästi. Lähen koos temaga uuesti oma kummikuid desinfitseerima. Nüüd peaks kõik korras olema. Õues on palju külmemaks läinud ja kaugemal on näha jäämägesid.
Ajasin oma riided selga, toast tuli ka üks teistsugune päästevest kaasa võtta (õpetus oli ka meil hommikul) ja selga tõmmata. Juba tuligi teadeanne, et grupp Albatros on oodatud zodiaci väljumisele. Haarasin lihtsalt päästevesti kätte, sest no minu mõistus sai otsa. Õnneks seal kohapeal aidati mind sellega, ma oleksin ise selle ikka täiesti valetpidi selga ajanud. Paat sõitis ette, ühekaupa astusime paati ja siis mööda äärt tuleb ennast istudes õigesse kohta lohistada. Olime kõige esimene paat. Sõitsime saare teisele poolele, seal aidati meid ühekaupa ilusti paadist välja. Aega anti 75 minutit. Pingviini saar on vulkaaniline, aga viimati oli see vulkaan aktiivne 300a tagasi. Hooaja jooksul käivad nad siin 2-3 korda, kuna ajaliselt ei jõua, sest Drake väina ületus võtab palju rohkem aega. Meile on juba ette valmistatud kaks rada. Kohe alguses lühike rada, mis viib pingviinide kolooniani ja seal pidi vedelema ka mõned merielevandid (kuni 4 tonni kaaluvad). Teine rada viis mäkke, kus ka vulkaanikraater näha. Hakkasin mäkke ronima, kogu tee on lipukestega tähistatud, ei midagi keerulist. Päris tippu me täna ei saanud, sest ajaliselt poleks see võimalik olnud. Vaated olid muidugi fantastilised.
![]() |
| Pingviini saar |
Alla jõudes läksin vaatasin pingviinid ka üle. Neid seal väga palju polnud ja kuna pesitsushooaeg alles algab, siis mingit hirmsat (sita)haisu ka mitte. Selle eest on meid juba hoiatatud. Üks pingviin oli väga uudishimulik ja muudkui tuli mu poole. Ma siis taganesin natuke, sest u 5m peaks vahe jääma. Neid merielevante ma alguses ei näinudki. Uurisin Kevinilt (meie linnuteadlane), et kus need siis on. Ta näitas mulle siis neid, ma olin ekslikult pidanud neid kivideks. Kogu selle aja jooksul nad ei liigutanud ennast.
Oligi aeg juba tagasi suunduda. Enne paati minekut, loputasime kummikud vees puhtamaks. Laevale jõudes olid kohe harjad (nagu tennises liivaväljakutel), kus kummikud puhtamaks kraapida. Sinu taga olev inimene pidi siis kontrollima taldu, edasi Kevini juurde, kes taskulambiga veel kord tallad üle kontrollis ja siis lõpuks tuli astuda roosa vedelikuga täidetud kausist läbi. Kevin soovitas veel, kui kummikud juba kuivad, logo juurest kontrollida, ega sinna mingit puru pole jäänud. Kõige lõpuks tuli kaart jälle läbi tõmmata, et oled laevas tagasi. Natuke oli vaba aega ja juba tuli infotunnile minna, kus räägitakse homsetest plaanidest. Proovime teha lausa kaks maaleminekut. Esimene juba kell 8, seekord on meie Albatrossi grupp viimane. Kella 14 juba teine maaleminek. Tuleb tihe päev. Pärast õhtusööki oli veel "tutvu oma reisikaaslastega" üritus. Korra läksin ikka sealt ka läbi. Aga uni tapab, hiilin suht varsti sealt minema. Homme varajane ärkamine.
15.11
Hommikusöök oli juba 7, sest tunni aja pärast peaks maaleminek olema. Magasin peaaegu terve öö kõrvaklapid peas, sest nüüd lisaks norskamisele on Julesil ka köha tekkinud. Hommikusöögil istus mu lauda James, tal ka kajutikaaslane norskab, enne tänast polnud norsanud. Siis ta oli nii unise olekuga. Ta oli paar korda vastu seina koputanud ja lootnud, et norskaja ärkab üles, aga ei. Siis ta ei viitsinud kõrvaklappe ka kotist üles otsida.
Tänane esimene randumine on Snow saarel. Pidavat peaaegu ainus koht olema, kus alati võimalik mereelevante näha. Minu grupp stardib sinna viimasena. Täna sain juba ise päästevesti õigetpidi selga. Meri on rahulik, aga kajakisõit jääb jälle ära. Nemad siis liituvad viimase ehk meie grupiga. Täna randume liivasele rannale. Kohe alguses on meid üksik pingviin tervitamas.
Lumine rada viib meid, mereelevantidest möödudes, mäe otsa. Tänane tee on tervenisti lumine ja kohe kui natukene kõrvale astud, vajud põlvini lumme. Aga kergem rada kui eile ja aega anti ka üle kahe tunni. Käisin tipus, tegin mõned pildid seal ja liikusin tagasi.
Osadel merielevantidel olid paarinädalased pojad, need olid juba nii suured. Hiiglaslikud isased mörisesid nende lähedal.
Tänane teine maale minek on Deceptioni saarele. Hetkel on olud rahulikud, päike paistab ja tuult peaaegu polegi. Siiski jälle kajakisõitu ei toimu. Minu Albatrosi grupp läheb kolmandana. Seekord on keerulisem maaleminek ja sellele saarele nad saavad minna korra kolme aasta jooksul. Paat sõidab kaldale selg ees, hüppame sealt siis põlvini vette ja koos pingviinidega kaldale. Nii palju pingviine. Alguses loetakse sõnad peale, et siin on pingviinide maanteed, peame nendele teed andma ja segada ei tohi. Muudkui tatsuvad ringi, osad on juba pesa peal haudumas, osad alles ehitavad pesa. Veedame seal paar tundi. Väga ilus paik. Tagasi laevale jõudes olen suutnud kuidagi pisikesed kivikesed oma püksisäärde sokutada. Kui kummikud ära võtsin oli terve põrand neid täis. Homme on ka võimalusel kaks maaleminekut ja võib-olla ka telkimine. Miski torm on liikvel ja sõidame nüüd selle eest ära. Õhtul veel Paolo laulis. Väga meeleolukas päev.
16.11
Panin endale ikka kella helisema, et enne hommikusööki tekile jalutama minna. Ilm on täna jällegi ideaalne, peaaegu tuuletu. Kajakisõitjad saavad täna lõpuks vette minna, enne nad on palju teooriat ja kuivatrenni laeval teinud. Osad nägid juba vaala, aga ma pole veel neid märganud. Ainult pingviinid ujuvad ringi. Täna viib lumine-jäine rada ilusate vaadeteni. Lähen täiesti tippu. On ikka ilus küll. Suurepärased vaated kõikjale.
![]() |
| Tipus |
Alla minnes tegime veel zodiaci tuuri, ehk tiirutasime paadiga ringi. Jäämäed, liustikud, pingviinid, üks hüljes vedeles ka lumel. Tegime veel planktonimõõtmise ja andmed sisestati äppi. Valge ketta (läbimõõt 30cm) lasime vette, jälgisime kui sügavalt on veel ketast näha ja märkisime tulemuse üles.
![]() |
| Meie pisike (aga tubli) laev |
Pärast lõunasööki läksime tekile vaatama oma laeva manööverdamist läbi kitsast kanalit. Jäämäed on väga lähedal. Pingviinid ujuvad ringi ja isegi mõnda küürvaala nägin. Pilti muidugi ei jõudnud teha.
Tänane teine peatus on Port Lockroy baasis, mis asub Goudieri saarel. Seal asub postkontor, suveniiripood ja muuseum. Eelnevalt olen juba laevalt postkaardid soetanud, aadressid ja tervitused peale kirjutanud. Nüüd on ainult margid puudu. Passi saab sealt templi, nii et selle haaran ka kaasa. Poest ma midagi muud ei ostagi, margid saan ise peale kleepida ja kaardid postkasti libistada. 19 november pidi postiljon tulema ja võimalus on juba enne jõule kaart kätte saada, eks näis. Passi saan templi , natuke vaatan muuseumis ringi. Siin piiratud aeg, sest poodi/muuseumi lubatakse maksimum 40 inimest korraga.
![]() |
| Postkontor-suveniiripood-muuseum |
![]() |
| Siit nad tulevad |
Edasi sõidame kohe nurga taha, kus juba pingviinid ootamas. Enamus nendest pesadel haudumas ja lumel on laisklemas hüljes. Mõned kormoroonid ka, kes on oma pesad pingviinide vahele teinud. Kalda juures hiiglaslikud vaala luud, mis on üle 100 aasta vanused.
![]() |
| Hüljes |
Tagasi laeva jõudes on meie telgid ja magamiskotid hunnikutes. Telkimiskoht pidavat väga lähedal olema, Damoy Pointis.
Pärast kiiret õhtusööki, hakkasime telkimiseks valmistuma. Olen grupis A, mis peaks siis esimesena minema. Receptionist haarame magamiskoti, telgi ja veel ühe rohelise koti (madrats, vaiad telgi kinnitamiseks ja linad magamiskoti sisse). Seljakott veel isiklike asjadega ka kaasas. Kogu selle kupatusega läheme paati, ilm on hetkel suurepärane ja meie paat esimene.Telkimisala on piiratud lipukestega. Võime vabalt endale sobiva koha valida ja hakkame telki püstitama. Õnneks mu telgikaaslane tundub seda eelnevalt teinud olevat. Siis on aeg grupipildiks ja loomulikult jalutavad pingviinid ka uudistama. Kuna peame nendega distantsi hoidma, läheb väheke aega selle pildiga. Telkimisejuht Matt pakub ka võimalust väike matk mäe otsa teha, seal juba järgmised pingviinid ootavad. Päike hakkab ka loojuma (ametlikult 22:28 ja päksetõus 3:38), kuigi minu arvates siin pimedaks ei läinudki. Mäe otsas on endale pesa teinud paarsada pingviini. Tagasi telkimispaika jõudes, hakkame ennast magama sättima. Ei teagi täpselt kui külm võib olla, jope, kummikud ja veekindlad püksid võtan vähemalt ära. Jope ja püksid topin kotti, see on tänanepadi. Soojemad sokid jalga ja poen magamiskotti. Igavesti ebamugav, sest see meile antud magamismatt on pigem jooga jaoks. Nii õhuke ja see on ju peaaegu vastu lund. Temperatuur -4 ja koos tuulega -13.
17.11
Öösel tõuseb tuul ja
ikka nii tugev, et telgilagi on peaaegu vastu maad. Pingviinid ka üldse ei
maga, kisavad öö läbi. Ega ma ei saanudki magada, nii kõva ja ebamugav. Väga külm
polnudki, aga just see madrats. Kella viiest juba kõik kohad valutavad ja enam
ei jaksa pikali mitte miskit pidi olla. Nüüd on juba tuul nii tugev ja külm on
kõikjale pugenud. Kuna 5:30 pidi niikuinii äratus olema, siis hakkan juba
vaikselt pükse ja kummikuid jalga toppima. Enamus on juba üleval ja jalutavad õues
ringi. Siin on kaks wc-d ka, aga neid ma ei kasuta (nüüd on ikka juba väga
külm). Pakime telgi kokku, mis on küllaltki keeruline sellise tuulega. Kohe võtab
tuule alla ja on nagu langevari. Lähme juba sadamasse paati ootama. Peaaegu tund
aega peame seal tuule käes ootama, aga saame esimese paadi peale. Sõites pritsib
paati nii vett kui jääd. Õnneks laev pole kaugel, pardale jõudes pakutakse
kuuma kakaod. Magamiskott tuleb võtta kajutisse ja üritada see kuivama
riputada. Lähen kohe ka kuuma dushi alla. Siis kohvi, hommikusöök ja väike
uinak.
Tore, et ikka tegin selle Antarktikas
telkimise ära. Ainukordne võimalus ja ainus kord kui ma seda ka tegin.
Hakkame läbima väga kitsast ja jäist Lemaire kanalit. Kapten on kindel, et see meil õnnestub (oleme ikkaga ekspeditsioonile tulnud). Lähen seda ka tekile vaatama, ilusad vaated ja tuul on ka vaibunud. Vaikselt manööverdame jääpankade vahel, mõnele väiksemale sõidame otsa ka.
Kohe peale kanali läbimist, jääme akrusse vähe vaiksemasse koht ja toimub Polar Plunge, ehk võimalus jäisesse vette hüpata. Ma ikkagi loobun sellest, vee temperatuur pidavat olema -1⁰C ja ma pole veel sellest telkimisest toibunud. Päris palju inimesi teevad seda, me siis tekil ergutame ja naerame. Kokku 77 inimest, kellest 42 olid naised.
Pärast lõunat hakkame vaikselt Yalour
saarte poole liikuma. Pidime hetkel kõige lõunapoolsem laev olema ja suundume veel
kaugemale lõunasse. Väga põnev, seal proovime ka maalemineku teha.
Jääolud on päris keerulised, aga siiski toimub täna ka maaleminek. Kõigepealt tiirutame paadiga jääpankade vahel, ühel lamas hüljes, paljudel on pingviinid. Maale minnes antakse (kuna oleme viimane paat) meile aega 45 minutit, sest jää liigub kiiresti ja on oht laevaga kinni jääda. Siin miski uus liik pingviine, näod üleni musta värvi. Osad juba hauduvad, teised alles ehitavad pesa. Jooksevad ringi kivid suus, mõned käivad teistelt varastamas kive. Nüüd jälle suurepärane ilm.
Tagasijõudes teen oma kohvi ja võtan veel klaasi veini, praegu happy hour, nii et 5 usd.
Õhtuses infotunnis kuuleme homsetest tegevustes. Üks suur jääpank on meie lähedal, nii et proovime seda vältida ja jääme ööseks ankrusse. Hoiatati, et vajadusel sõidame öösel edasi, kui see jääpank meie poole tuleb, et me siis ei ehmataks kui keset ööd mootorid käivitatakse. Tehti tänasest kokkuvõte ja vastati küsimustele. Keegi siis uuris, et mis värk selle külmakahjustusega oli. Pepper oli eelmine õhtu (kui me telkimas olime) uurinud, et kas keegi on nõus oma varba mustaks värvimisega. Mitu inimest olid nõus. Pepper värvis ühe mehe väikse varba mustaks. Kui me täna hommikul telkimast tulime, kutsus Pepper arsti meie paatidele vastu, et on kahtlus külmakahjustusest. Arst jooksiski receptionisse ja see mees mängis väga hästi oma osa. Ütles, et hommikul telgis ärgates ei saanud enam jalale toetada, tohutu valu ja nüüd varvas must. Arst sai õnneks naljast aru, kuigi oli ka valmis amputeerima.
Pärast õhtusööki oli meil täna bingo. Kogu tulu läheb GAdventure enda loodud heategevus organisatsioonile Planeterra. Üks pilet on 10 USD, ma osalen ka ühe piletiga. Numbrite asemel on Antarktika seotud loomad, linnud, loodusnähtused, teadlased. Kokku oli neli mängu ja teise mängu võitsin MINA. Auhinnaks sain ühe kokteli voucheri.
![]() |
| Bingo õhtu |
Siin ka toimumas oksjon erinevate esemetega ja loterii. Homme uurin täpsemalt, palju see loterii maksab. Sest seal oksjonil ma küll osaleda ei jaksa.
18.11
Hommikukohvi tulin tekile jooma. Peaaegu tuuletu ilm, päike särab sinises taevas. Lihtsalt ideaalne ilm jälle. Vaalad ujuvad laeva ümber.
![]() |
| Hommikukohv |
Tänane esimene peatus on Petermanni saarel. Kajakid saavad ka sõitma minna. Meil on rada vaatekohtadele, kus näeme jääpankade surnuaeda, pingviine on ka kõikjal. Siin on ka rist püstitatud mälestuseks kolmele briti uurijale, kes teise uurimisjaama minnes kadunuks jäid. Pärast jalutuskäiku teeme ka paadiga tiiru jääpankade vahel.
![]() |
| Pingviinidel on eesõigus |
![]() |
| Antarktika terviseks |
![]() |
| Õhtusöök |


















































































































































